Ülemaailmne loomakaitsepäev

4. oktoobril on ülemaailmne loomakaitsepäev (ingl. k. World Animal Day), mille missiooniks on muuta maailm õiglasemaks paigaks kõigi elusolendite jaoks. Sel aastal keskendub loomakaitsepäev meie perspektiivi muutmisele, tuletades meelde, et Maa muutuva kliima ja inimtegevuse tagajärjed ei mõjuta ainult meid vaid kõiki elusolendeid. 

Tihemini kui peaks, räägime inimestest ja loomadest ning loodusest üldisemalt justkui põhimõttelistest vastanditest, kui tegelikkuses oleme ka meie loomad; me toetume samadele hüvedele, mida loodus meile pakub. Teeme oma otsuseid mõeldes vaid enda – tihtipeale väga lühiajalisele – heaolule. Aga mis siis, kui vaadata asju teise pilguga? Kellegi teise perspektiivist.

Umwelt e. omailm

1909. aastal tutvustas bioloog Jakob von Uexküll sõna “umwelt” ehk eesti keeles “omailm”, mis kirjeldab lihtsat nähtust, kus erinevad isendid samas ökosüsteemis reageerivad erinevatele keskkonna signaalidele. Näiteks on nägemis- ja kuulmismeeleta puukide jaoks olulised signaalid temperatuur ja võihappe lõhn, samas kui kajalokatsiooni kasutava nahkhiire jaoks on selleks õhulained. 

Iga olendi jaoks on omailm nende kogu tajutav keskkond, nad ei ole võimelised füüsiliselt midagi muud kogema. Seega jääb meie tajumaailmast välja miljoneid erinevaid reaalsuseid, mis kõik on samaväärsed, need kõik on kellegi jaoks kogu nende maailm. 

Omailma kontseptsioon aitab meil paremini mõista, miks ja kuidas teised elusolendid keskkonnas käituvad, ennustada, kuidas nad võiksid käituda. Need teadmised on olulised mõistmaks antropotseeni tegelikku mõju ning rakendada efektiivsemaid looduskaitse meetmeid. Näiteks võib umwelti konteptsiooni rakendamine aidata vältida ebaõnnestumisi elupaikade taastamisel, kuna mõtleme sellel, mida neil organismidel tegelikult vaja on: mis on need keskkonna signaalid, mis aitavad neil orienteeruda, ellu jääda ja lõpuks ka edasi areneda.

Teadlik looduskaitse

Inimtegevus võib otseselt mõjutada keskkonna signaale, mida teised organismid ellujäämiseks kasutavad. Inimtekkelised nišid nagu põllumajandusmaa, linnad, tööstusrajoonid jms, avaldavad paljude liikide populatsioonidünaamikale negatiivset mõju. Inimtegevuse mõju võib olla otsene (nt. läbi küttimise) või kaudne (nt. muutes elupaiga kvaliteeti, ulatust vms.). Siiski võib inimmõjudel mõnes kontekstis olla ka positiivne mõju, andes näiteks lindudele pesa tegemise võimaluse katuste räästa alla, pääsedes seeläbi röövlindude eest. 

Paljude metsloomade jaoks segavad inimesed infotöötlust ja keskkonnamärkide kasutamist. Näiteks segab krooniline müra akustiliste kiskjate toiduotsingu tõhusust ning seega muutuvad ka kiskja-saakloomade vahelisi suhteid. Samuti on täheldatud, et linnadest kumav tehisvalgus häirib merikilpkonnade öist liikumist ookeani suunas, kuna valgus meelitab neid mere asemel maismaa poole. 

Seega pole elupaikade taastamisel ja säilitamisel küsimus pelgalt selles, kas loomal on piisav maa-ala, kus elada, vaid kas tal on selles keskkonnas olemas need signaalid, mida ta vajab. On oluline mõelda, kas sel isendil on võimalik kuulda oma liigikaaslasi, kuidas valgusreostus mõjutab tema tavapärast käitumist öösiti, kas maastik võimaldab tal ohutult liikuda.

Vaata maailma läbi nende pilgu!

Kui uurime, mida teised loomad tajuvad, miks nad mingeid otsusi langetavad, siis saame mõista, kuidas meie käitumine, otsused ja maa-arendus neid mõjutavad. Alles siis, kui päriselt oma perspektiivi loodus vs. meie vaatest meie kui osa loodusest vaatesse liigutame, suudame teha päriselt teadlikke ja kõigile kasu toovaid otsuseid looduskaitses. Lõpuks elame me kõik samal planeedil ja kui tahame teda kaitsta, peame õppima mõistma ka neid reaalsuseid, mida meie ise ei suuda tajuda. 

| See the world through their eyes

2026. aasta loomakaitsepäeva kampaanialause